2.2. Probleemi püstitus

Avaliku võtme infrastruktuur (public key infrastructure, PKI) võimaldab turvaliselt digitaalselt autentida, allkirjastada ja turvaliselt andmeid edastada (krüpteerimine). Tehnoloogia on laialdases kasutuses elektroonilises identiteedis (ID-kaart sh elamisloakaart, mobiil-ID, digi-ID sh e-resident).

Eesti kasutusel olev eID avaliku võtme infrastruktuur on riiklik teenus. See tähendab, et riigil on kohustus tagada PKI olemasolu ja toimimine. Kohustuste täitmine on täna korraldatud riigi (Riigi Infosüsteemi Amet, MKM Riigi Infosüsteemide Osakond, Politsei- ja Piirivalveamet) ja erasektori (Sertifitseerimiskeskus, Trüb, EMT, Elisa, Tele2 jt) koostöö kaudu. Suur osa PKI-ga seotud teenustest ostab riik täna sisse erasektorilt4.

Analüüsi kontekstis on probleemi püstitus järgmine:

• Kas tehnoloogiliselt on võimalik tagada töökoha-arvutite (desktop) maailmast tulenev tarkvaraline arhitektuur mobiilsetel platvormidel eID baasfunktsioonide jaoks:
• Nutiseadme veebilehitsejas isikutuvastamine ja allkirjastamine/verifitseerimine;
• Nutiseadmes allkirjastamine/verifitseerimine, krüpteerimine/dekrüpteerimine ja kaardihaldus (PIN vahetus).
• Kui see võimalik ei ole, siis missugused on võimalikud lahendused ja alternatiivid.

[4] Riigi Infosüsteemi Amet. Kodulehekülg [URL]